Sattusin nädalavahetusel jällegi Tartu, õigemini ei sattunud, tahtsingi minna, sest tegevust kujunes tulla palju. Reedel jõudsin üpriski õhtul juba linna, sest tööl läks arvatust kauem, aga mis sest, linnas siis sai käidud venna korterist läbi ja vaadatud mis ta seal siis mässab, viimasest külastamisest oli üpriski palju juba muutunud, enam polnud avatud wc-d/vannituba ja avatud kööki. noh vannituba veel oli veidike avatud ,kuna siis lihtsam sinna asju sisse liigutada.Palju on seal tehtud ja palju veel teha, aga saab hakkama... Õhtul välja ei jõudnudki, mõtlesin tiiru rattaga teha kusagil ,aga lugesin hoopis ja tegin süüa endale:D
laupäev algas varakult, pool üheksa silmad lahti ja enam magama ei jää, toas oli lahtise rõduukse tõttu ka arvestatavalt jahedaks läinud ja egas siis midagi, panin teleka tööle, seal oli olümpia käimas, samal ajal jõudsin Ruitlase"Kroonu" ka lõpuks läbi loetud, koomiline raamat, mitu korda sai kõvasti naerda. kerge söök hiljem ja siis Lõunakasse, tiir seal ja hetkeks korteris jõudsin veel meeste aerutamist veel vaadata ja siis helistaski Maarja, et nad on juba rannas ja võiksin ka ennast sinnapoole võrku mängima liigutada.Päris hea oli üle hulga aja võrku jälle mängida. Peale võrku sai plaani võetud Rannu mäkketõus, muljetavaldav üritus, koos kõhussoolikaidkeerduajava müra ja meeliuimastava bensiini ja õli põlemise haisuga... samal ajal jäi käimata laulupeol ja lõõtsalaadal;)... see oli siis see tegemata asjadest.
aga kui Maarja koju ära olin viinud ja peaaegu tartusse jõudnud, sai siimule helistatud, kes päeval mind korduvalt näha tahtis ja saime siis linnas kokku, Peka ja TarmoKaia tulid veidike hiljem.Neil olid kurjemad plaanid, ise väga plaanida ei jõudnud, mingi väsimus oli kallal, olingi siis niikaua kuni jõudsin autoga linnas ja enne ühte jõudsin korterisse ja magama
hommikul tegin juba kaheksa ajal silmad lahti ja üritasin kuidagi edasi magada,aga eriti ei õnnestunud... unistasin siis niisama poole kümneni, edasi vaatasin olümpiast, seal oli naiste rattasõit,kus Eestil ei läinud väga hästi, samuti sõudmises. See selleks, kahe ajal sai Breedede juurde mindud Sünnipäeva või nimepäeva tähistama, mis kujunes rohkem Ruhnu muljete ülerääkimiseks ja Manna mõnitamiseks, kuna ta oli nii õnnelik olnud, et vaatamata ebaõnnestunud langevarjuhüppele, maandus ta kusagile kuuse otsa. Lauril oli ikka erakordselt hea tuju ja ta ei jätnud seda ka välja näitamata ja ütlemata( HoHoHo!)
enam ei viitsi kirjutada, niigi läks juba pikale
