pillimängupäev

Nii hea,et eilne plaan ellu äratati ja täna siiski bändiproov toimus...muidugi Siim palus teada anda,et teda ka kaasa võtaksin, no aga otseloomulikult, see asi oli mul meeles seniajani, kui Sven helistas ja ütles, kas sa saad kohe verkale tulla ja nii ma siis kiirelt pakkisingi asjad ja unustasin Siimu maha, aga õnneks ta saabus hiljem omade jõududega...Igatahes nii suurepärast proovimist pole kaua aega enam olnud, sest improviseerimist oli palju, lisaks tavapärasele punkrockile kaldus temaatika reggest räppimiseni, seda viimast oskas päris hästi Karmo vend, Siim oli rohkem rahulik regge rautaja:D
Kui ikka üle hulga aja proovi teha,siis saab ennast kuidagi muusikaliselt välja elada ja kogu tehtav kompott tuleb palju magusam, kui tihedalt proove tehes, kuid samas siis ununevad jällegi lood ära... kahe otsaga asi (:

Hästi läheb.

26.03.2010

Tead, et parimad asjad tulevad koos pingutusega. Praegune pingutus annab sulle nii edukust kui ka mõtlemisainet.

Nii siis rääkis eilne horoskoop...no ega siis ta ei valetagi. Sest eile joppas nii, et hommikul sain rivitunnis olla kõigest viis minutit,kui üks leitnant mind platsilt ära kutsus ja tahtis mind appi simulatsiooniklassi,et TT relvad ülesse seada...teised samal ajal hooldasid varustust, mis pole just kõige meeldivam tegevus. Ning siis õhtul enne linnaluba korraldati meile kapiralli, kus pidi kõik asjad koridorile tassima, aga mul läks jällegi nii hästi,et minu kapi sisu võeti eeskujuks ja pääsesin asjade ümberpaigutamisest kahe ruumi vahel. Kujutan ette,et rühmakaaslased on minu peale juba üsna vihased,et minule mingid prioriteedid osaks saavad,aga eks ma ei paista "vastutegevusega" eriti silma kah, niiet ole inimestele meelejärgi, siis ollakse hiljem sinu meele järgi kah.

Päääävnik

Peaks tõdema,et päevnik ei olegi nii halb olla...saab vähemalt öisel ajal oma meilid kõik läbi sirvida ja isegi siia jõuab kirjutada...eks pisut uneaega jääb väheseks, aga selle vast saab metsas tasa teha...kuigi ega ei või milleski kindel olla. Homsest elik täna lõunast juba läheme pataljoni õppusele, nimetusega "Raba", mis oma nime poolest tõotab küll üsna märga olemist:P
Mingi neli tundi peab veel vastu pidama, siis ongi kõik selleks korraks.
Hea oli muidugi see ka, et jäi päevniku lauda oma asjatoimetusi tegema ja umbes kella 3.15 otsustas kell lihtsalt seisma jääda, pärast kolme korda juba taipasin,et midagi on mäda ja kell oli seisnud sujuvalt 45 minutit. Aga selline variant oli päris hea, aeg vähemalt läks ruttu edasi.
Reedel kindlasti tuleb linnaluba kaaa ja siis saab sabuva kevadet nautida loodetavasti, kuigi hetkel on küll tunne,et ilma sallita välja ei maksa minna, kurk on päris valus:S
OK! Ilusat hommikut.

Kevad k'es

Oeh, vaatamata sellele, et kevad kestis umbes kaks ja pool p'eva,siis tuju eriti paremaks pole k[ll l'inud...v'ga masendav on siin pataljonis n'dalavahetusel ikka passida...kogu kompanii on n'rvis, k]ige hullemaks muudavad asja need debiilikud,ei karda seda v'ljendit kasutada,kes uluvad ja lihtsalt r;;givad...vaevalt neil v'ga palju haridust on....aga l]puks ometi saime ka vaba aja...p[hap'eval kell pool kuus siis. [lej''nud aeg raisati kuidagi 'ra, kas siis asfalti puhastamisega vms.
vot rohkem ei r''gi

12 nädalat veel reservini....

Parema meelega ei läheks sinna aedikusse sel nädalal tagasi. Sest uus nädal tuleb täpselt samasugune nagu eelminegi, ainsaks vaheks on see,et raadiojaama asemel on nüüd kaablirullid ja ma endiselt vahin aknast välja. Ja kui see läbi saab,siis läheme välja ja teeme oma mõttetuid lumeskulptuure edasi, mis nagunii kahe nädala jooksul ära sulavad.

MIKS EI VÕIKS OLLA JUBA SUVI?



täna oli mingi muusikaline tuhin peal, nii kui mingi pill kätte juhtus,nii hakkas lugu tulema kohe...õnneks tulid ka jooksulaulu sõnad (vähemasti on linnukene kirjas ja pole sellega enam muret).

PS! Väga huvitavad unenäod on viimasel ajal jooksma hakanud, pealegi päris reaalsed. Ühes sai näiteks mu jaoülem korraliku koslepi....samal hommikul läkski, unenäos nähtud tüüpide vahel, väikseks actioniks. Üks teine unenägu võiks ka veel reaalseks saada:P

Päris lebo laupäev

Hommik oli üsna varajane, sest uni läks ära ja kuna päike ka paistis nii meeldivalt,siis ajasin, ennast pärast mõningast mõtete mõlgutamist jalule ja tegin endale kohvi...Eile oli plaanis küll suusatamist jälgida, aga täna polnud absoluutselt huvi, isegi Veerpalu sõitu jälgisin kohati ja tema koha sain teada virtuaalsest ajalehest:P
üks halb asi on selle talve ja lume juures, aias on ruumi väheks jäänud ja midagi teha ka pole(isegi koristada pole midagi, kuigi vaevalt ma sellega hetkel ennast vaevatagi viitsiks...aga suvel kindlasti võib sellist tuju kohata).

ja eile õhtul netis ringi kolades,leidsin päris üks-ühele tüübi, kes meenutab minu rühmaülemat. Siin ta on: Stiiven Siigal .

Aa, ja kui keegi juhuslikult soovib aprillis-mais resideeruda Thämmsaare appartementis, siis andku mulle sellest teada, mugavusteks kaks toredat tüüpi ja uinutav raudtee kohe kõrval:)

Mis veel meenus,siis päris niisama ei passinudki päev otsa, vahepeal jõudsin natukene kitarri mängida ja ka trompetit üle hulga aja puhuda(see pill võik küll isenesest selgeks saada:P)

Aga kui tühi on tunne

Siis alati aitab natukene energilisem muusika
EZ-Rollers - Mousetrap (kitarrisem lugu)
Jazz

või siis see lugu,mis veel parem isegi
Esitaja sama, energiat rohkem

Huh ja Ohh!

Ometigi jõudis see reede kätte...polegi vist ühtegi reedet nii kaua oodanud. Lihtsalt närvid on üsna püsti aetud mõningate konkreetsete idiootide tõttu. Kui ikka seletada tüübile juba mitmendat korda, mida ta valesti teeb ja mida enda juures muuta võiks ja ta sellest aru ei saa ning midagi ette ei võta,siis kisub raskeks. Eriti veel kui minu iseloom teise tegelinski omast kardinaalselt erineb...Minu jaoks on tähtis,et ma saaks oma alluvatega normaalselt läbi ja kui tarvis,siis löön ka ise käe külge, kui mõnel mõistusest vajaka jääb, aga selle nn. vähemterava pliiatsi jaoks on igasugune läbisaamine alluvatega täiesti mõttetu, tähtis on ainult mingi ülesande täitmine, seejuures pole võimalik selline versioon, et ülesande täitmise käsus võiks teha vähimaidki muutusi...Selline pedantsus ajab mind tõsiselt närvi, kui mingi ülesande 100% lahendamine,muutub olulisemaks, kui omavaheline hea läbisaamine,mille puhul meeskond töötaks igal juhul ühtsema ja võimekamana. Igasugustesse detailidesse siin praegust laskuma ei hakka.
Aga möödunud nädal oli tõsiselt mõttetu, Harrist olen juba niipalju pealuu sisse juba endale ajanud, et rohkem palju enam ei taha, side-eeskirja umbes samapalju, või isegi rohkem ja nii ma siis tiksusin terve nädala klassis ja vahtisin enamus aega aknast välja...noja vahepeal õpetasin neid, kes natukene hätta sattusid.
Lisaks oli õhtuste aktiviteetidena meil erinevate lumehunnikute kokkukuhjamine, et nendest saaks mingeid skulptuure teha. Kas siis tõesti pole ajateenistusega muud peale hakata,kui oma vaba, või siis täiesti tööpäeva sisest aega raisata mingite lumekujude ehitamise peale...ilus võib olla küll,aga ma ei läinud sellejaoks aega teenima. Ahjaa mida veel sai tehtud, jao või mingi minimaalse meeskonna koostööharjutusena käisime kanderaamidega perimeetril, kaks ringi s.o 5.6 km niimoodi,et üks mees kanderaamil ja neli meest veavad...üks mees oli vahetuseks ka, et saaks natukene puhata. Õlad on igatahes valusad, aga tehtud sai...kuigi jaoülem oleks oma mulisemise eest lüüa jällegi saanud. ning hommikuse lumekoristuse ajal samuti, hakkas mulisema ja lõpuks leidis ennast hangest.

Vot ja nüüd ma tahangi natukene puhata sellest jamast, et järgmisel nädalal umbes sama läbi elada
A ja samal ajal kui meie kõike seda tegime, oli 2. ja 3. rühm Otepääl laskesuusatamist turvamas, absoluutselt iga päev...Väljaõpe missugune. Nii me neid sõdasid võitma hakkamegi!