Uskumatu...

...et sellised asjad ongi nagu päriselt olemas. Võib ainult natukene ette kujutada kui võimsalt need päris elus kõlavad ja milline vaatepilt see võib olla.
Puhas šokolaad ju...mmm!
Marin vaata kindlasti;) teised ka muidugi

vot siis

Need wikmani poisid on üks kuldaväärt seriaal küll...ja täiesti huvitav on vaadata kui palju on näitlejad tolle ajaga võrreldes muutunud, peaaegu 15 aastat sellest möödas juba...JUBA!

aga muidu on "igapäev" üsna igav, ilmselt sügise mõjud ja see et kooli ei pea minema, mis muidugi paneb natukene imelikult tundma.
ja jooksmisest on jalalihased üpris valusad:S

ajalootund

Pildilt võite lugeda kirja,mis saadetud kunagi O.W. Masingule(1823) ja kelle poolt? Jaan Kübara nimelise härra poolt, kes juhtumisi on minu vanaisa vanaisa(peaks nii olema). See peaks kirja sisu järgi otsustades olema esimene kiri Masingule, väidetavalt kirjavahetus jätkus ja päris tihedalt, nagu ühest raamatust lugeda võis. Peamiselt oli siis kirjutamise põhjuseks "Maarahva nädalalehe" jaoks erinevad toimetised. Ei kujuta küll ette,et mida huvitavat uudist võis olla saata pisikesest kahkva mõisakülast suurde tartu linna,aga eks see vajab uurimist:D Kübara Jaani puhul oli siis tegemist Kahkva mõisa kupja ja aidamehega...ning lugedes erinevaid kohtuasju tollest ajast,siis oli tegemist ikka vägeva protsessija tüübiga, kes leidis tee väga tihti kohtusse(nüüd on teada kust see vailemisisu pärist on)

Niipalju kui räägitud on,siis Jaani puhul oli tegemist ka muusikat armastava inimesega, osales ju temagi esimesel üldlaulupeol, ilmselt siis lauljana( sealt see muusikavärk pärit). Ja raha paistis tal ka olevat, peolt tagasitulles olevat tallu ostnud suure tüki rauda,ma nüüd täpselt ei mäleta kas ta ka sellega koju jõudis, igatahes palju häda oli tal selle transportimisega olnud.

vat selline vaarisa siis mul:)


muud juttu ka:
vaatamata sellele,et suvi on energia kogumise aeg,siis no ei ole nii hästi läinud, juba peaaegu nädal aega on olnud täiesti kriis, mitte midagi teha pole jõudnud, uni vaevab isegi päevasel ajal ja üldse on enesetunne liiga kehv...loodetavasti see viirus läheb kohe üle.
Kuid siiski tegin täna ühe jooksutiiru koos Tsombega, mis päädis sellega,et koer lõpuks enam joosta ei jõudnud ja ronis ise vabatahtlikult vette,ennast jahutama.

aga kui suvi p...e läks, loodetavasti siis talv tuleb ilus ja valge:)
Kommi kah!

Milles peitub heade lugude saladus?

Lugu 1
Lugu 2

Kuulake solnikut;)

Millal saan estraadiraadiot kuulama/nägema?

Pange nüüd silmad kinni, sest kohe hakkame lendama.
link

kolmas asi kah

hea küll, aga mida kahjuks ei juhtunud...
täna oleks pidanud koos Singer vingeriga Kadrioru lossis laulma.
Aga tehnilis-rahalistel põhjustel jäi asi ära:(

Kaks head asja...

Esimene on see, mille eile unustasin kirjutamata.Nimelt, nii hea on minna aeda ja võtta õunapuu alt mõni värske õun, veelgi parem mitu ja see naha vahele pista.

teine asi on see, mida eile veel ei saanud...ja selleks on otse kärjest tilkunud mesi ja seda siis saia peale määrida, kõrvale külma piima ja rahulolu ongi käes:)

Kolmas asi enam ei meenu, küllap homme (:

Küsimus kui selline (:

Kes veel peale Marini ja Tiina arvavad,et ma näen välja nagu pisike põrguline,ehk kurat? :D

aga Enya on ka hea.

midagi oli tarvis veel rääkida, aga meelest läks.
Korterivõtmetest sain ka täna lahti. MIs veel..ahjaa väga ilus päikeseloojang oli täna.

ja mis veel...krt poodi ei või ikka üldse minna, seal juba täielik talv käes, talvejoped ja mütsid kõik juba müügil...hallooo,suvi on veel, käpikuteni on natukene veel aega!

Jõudsin ka augustibluusile

Ja esimest korda elus ka Haapsallu ja ka lavassaare raudteemuuseumi. niiet sain rongidest silmad punni vahtida, aga mis teha, mulle auruvedurid ja rongivärk meeldib.

Nüüd bluusist, peamiselt sai mindud Koitu kuulama, kohale jõudsin nagu ikka, täpselt või siis tudengile kohalse 15min hilinemisega, aga õnneks suurem osa kontserdist oli veel ees...väga chill oli küll, kahju ainult, et nii mõnedki tegelased tulemata jätsid. Järgnev sooloesineja nikolai Anderseon ja train train olid ka asjalikud. esimene siis piinas isetehtud kolmekeelelist kitarri ja viimased tegid Haanjamehe bluusiversiooni...head mõlemad.

Linnusehoovi jõudes oli muidugi minu mõõt bluusist tegelikult täis,aga mis seal ikka, pidi veel häid esinejaid olema, oli kah....Wentus blues bänd oli super, lavaline liikumine väärib äramärkimist, eriti just vokaalil, kes paigal ei püsinud ja kitarrist,kelle lemmik oli lapsepõlves vist terminaator:D
Nina van Horn oma bändiga tegid ka õhtu, sest lisaks bluesile, mängisid funki ja mõnusat akustilist muusikat.

Tagasisõit haapsalust oli muidugi omamoodi, läbi metsade ja rabade, sest kaarti ei vaevunud väga vaatama ja nii saigi jõutud koju kell viis hommikul.

ahjaa...rutiku tegi hea tähelepaneku, sellel üritusel puudusid tölparid ja tõesti, ei näinud ma küll ühtegi ebameeldivat inimest, kes mind härinud oleks, kuid leigol pidin küll seda tõdema, kõik kes suurema seltskonnaga olid tulnud, neil olid kangemad joogid korvides ja pink floydi ajal läks vahest rõve naer ja jutuvadin nii suureks, et segas muusika kuulamist...nõõõme

Jõudsin ka Leigole

kui sitt ilm välja arvat,siis järvemuusika oli igati mõnus üritus...vb jäääärelt oleks rohkemat oodanud,aga nende au päästis riho sibul ja bonzo...Sisask kutsus oma vihmalauludega paduka esile, aga õnneks see lõppes kiirelt ja kaua ligunema ei pidanud.
Maarja tegi päeva, laulis ruja lugu "kel on laulud laulda" koos Noorkuuga,see lugu ikka liigutab.
esimene mobiilisümfoonia jäi natukene nõrgaks, aga üldjoontes oli põnev, otsid heinamaalt mobiile nagu jaaniusse taga:)

põhilaks tuli ikkagi pink floyidi lugudega,mikk tammepõld ikka sobib nende lugude esitajaks,samuti nagu vaiko,bonzo ja riho sibulgi:D väga chill igatahes

lõpuks leigo leivanumber ka küünalde taevasselennutamine õhupallidega...muidugi seekord mitte Tõnis Mäe öövalge õnnega,aga hea siiski

hea et nüüd padukat ei saja ja ei mürista:D õige hetkeni pidas tavakraanid kinni ikka
homme siis haapsallu:)

Eine murul

kusjuures ernal olles hakkasin suurest igavusest joonistama(sedasamust allpool asetsevat pilti) aga kui kaks mändi ära olin joonistanud,siis minu igavus lõppes...pidin midgai tegema hakkama.
niiet "Eine murul" jäi seekord valmimata.

Mis eile kirjutamata jäi...

..mingi hetk ernal kui tõsine väsimus peal oli ja selg ka valutas, siis toetasin täiesti suvalise puu vastu oma seljaga ja mingi hetk lihtsalt hakkas nagu sooja kiirgust puust õhkama ja valutavast seljast polnud endam haisugi...ju siis oli hea energiaga puu...lihtsalt kogus sealoleku aja tõmbas sinnapoole.

aga muidu jooksevad plaanid vist jälle kokku,

kuid seniks vaadake taevas tähti,sest nad sajavad alla;)

Ernast ka natukene...

kestis kogu üritus siis kolmapäevast laupäevani...algas umbes nii,et kella seitsmeks sai mindud põlvasse kust algas umbes neljatunnine sõit põhja-eestisse erna baaslaagrisse ja ega kolmapäeval rohkem midagi ei juhtunudki, sai ülesanded kätte ja mõned filmid ka ära vaadatud ja jäimegi neljapäeva ootama, mil läksime esimesse punkti oma sideautoga, see juhtus neljapäeva lõunapaiku. Kui punktis antennid üleval ja kõik kontrollitud, ega siis muud midagi ei olnudki, kerge õhtusöök juba ja filmide vaatamine:) öösel õnnestus umbes tunnike vast magada kah.Äratus kell 2.30.
ning kell 5.00 asjade pakkimine ja juba uude asupaika...mis asus väga maalilises kohas,mäe otsas, kuid sinnasõit oli tõsine tivoli, nii halb pole vist varem kunagi veel autoga sõites hakanud, hea et oksele ei hakanud:P ja seal see hommik siis möödus ja ülejäänud päev, kus tuli ka kohtunikega suhelda ja resultaate koguda...normaalsed soome kohtunikud olid:) ja samal päeval(reedel) kaheksa paiku viimasesse punkti(mille koordinaadi,meile valed anti) ja egas ei viitsinud siis oma kola uuesti kokku hakata panema ja uude asupaika liikuma, saime seal ka väga edukalt side edastatud:) Sel ööl oli ka kõige rohkem võistlejatega probleeme, kes ennast vigastasid.
Mina muidugi olin päris ära väsinud, niiet öösel kui mind äratama tuldi,siis sonisin midagi läbi une ja magasin rahulikult kuni laupäeva hommikul kella kuueni ja ei ütleks,et nüüd ennast välja oleks puhanud...seitsme paiku saime põlva poole sõitma hakata ja kolme tunniga olime põlvas. Ja oligi läbi see retk.
Kodus muidugi tuiasin ringi kella neljani ja siis tegi minu peaarvuti shut downi, ja jäin lihtsalt magama, mida ikka niisama lihtsalt päevasel ajal ei juhtu.


Ja mida peaks veel ära mainima, täiesti külmad ööd on juba ja väljas magada üsna jahe, hakkab see suvi läbi vist saama.
Kuu pakub ka võrratuid vaateid terve selle nädala jooksul, niiet kes on juhtunud imetlema see on jälle natukene rikkam heade piltide osas.

Täna sai vanaonu kuldleeris ka käidud ja sellega seosnevalt sai kuuldud jälle väga huvitavaid ajaloolisi fakte tema ja minu vanaisa noruspõlvest. Prajad tegelinskid on nad küll olnud.
ahjaa, nüüd ernalt tagasi sõites tuli jälle mulle, Tomtom-ile, küsimus, kas Sa tapa linna tunned.no miks mitte, alles eelmine nädal sai seal hulgutud ja välja juhatasin meid linnast:) ja sellega seosnevalt tuleb veel meelde,et vanaisa on kunagi ammustel aegadel tapal olnud eesti keele õpetaja...

Ranet Tapa, Ranet...

Sai siis käidud täna Tapal oma kursakaaslasi kaemas, neid lausa viis tükki seal...päris hea oli küll neid näha üle pika aja ja aru saada,et midagi pole muutunud, nende iseloomuga, väliselt loomulikult, aga muidu on ikka lõbusad tüübid koos:D
Põhiline oli muidugi see, et mina sain jälle elavat Tomtom-i mängida, ise tapast mitte midagi teadmata...hea ikka kui kaardid nii hästi peakolu sisse pidama jäävad ja suunataju ka olemas on.
Rongisõit oli igatahes väsitav, uni tikkus kõik aeg peale seniajani
ja nüüd kui veel Marin selle Tätte tõi koos merelainetusega, siis üldse enam ei jõua.

aga siiralt kahju on küll,et Udupasunaid kuulama pole jõudnud ja ei jõua ka...aga ehk pole veel minu aeg tulnud