28. detsember 2025

2025 lõpetuseks...

Kõik, kelle aadressid meenusid ja kellele oli julgust saata, need said postkaardi. Järgmine aasta püüan paremini ja saadan rohkem.
Kass igatahes oli ka väga abiks :D 
Loodetavasti pühad möödusid kõigil kenasti ja vana aasta ärasaatmine tuleb rõõmus ning uus aasta veelgi parem.
Minu 2025. oli väga emotsioone täis -- nii halbu, kui ka häid, aga lõpuks pigem ikkagi hea aasta. 



31. juuli 2025

Kirjake, mida andis ikka oodata....

 Heihei!


Tundub, et korraks on rahulikumaks jäänud tööga seoses ja saan tegeleda sellega, mida lubatud ja millega alati tore aega sisustada.
Katsun siis puhkuseaja ning muud mõtted kuidagi kokku panna, vast ei lähe väga laperdama. Õnneks hetkel on ka kodukontor ja puhkuselt töölenaasmine on veidi mugavamaks mul tehtud.
Puhkuse juurde tulles, siis seda oli mulle antud kahe nädala jagu, rohkem ei oleks isegi majanduslikult mõtekas ja ega tööl kedagi mind endiselt väga hästi asendada ei oska. Samas polnud sel korral isegi niivõrd suuri plaane, mida ette võtta. Puhkusele naastes ausaltöeldes polnuki ühtegi konkreetset asja millega peaks tegelema, seega esimene puhkusenädal oli pisut rahulikum. Kuigi kui nüüd meenutama hakata, siis pühapäeval käisin maal tsiklit remontimas korras, sest vend oli seal ja sai atv-ga tsiklit käima aidata tõmmata. Aga päris korda teda ikka ei saanud ja senini pole päris jooksma saanudki...niiet sel hooajal jääb krossikasõit vahele. Esmaspäeval oli järgmine remont, vahetasin autol pidurikettaid ja klotse...siis vist hakkasid juba ilmad kuumaks minema ja ega mugav seda teha ei olnud, särk kogu aeg seljas märg. Ning teisipäeval Räpinasse emale appi, tal alati tööde järjekord mega pikk, kui sinna minna ja vahest peab tal ikka abis käima, kuigi ta väga palju asju teeb ise ära.
aga seda mis kolmapäeval või neljapäeval juhtus, seda ma nüüd küll enam ei mäleta, kas tõesti olingi kodus ja lebotasin, peaksin kusagilt lausa järele vaatama, äkki on mõni pilt salvestatud neist päevades. Siiski mitte, leidsin piltide seast vihje....Miina oli saksamaalt kodus tagasi korraks ja tegime siis kolmekesi bändiproovi. oi see oli nii mõnus ja tore kohtumine üle aasta ja polnud need lood ka kuhugi meelest läinud, niiet igati vahva
Ma juba tunnen, kuidas täitsa ülekäte läheb see tegemiste kirjapanek :D :D EI möödunud ka neljapäev niisama passides....Kuna kolleegid läksid minust nädalake hiljem puhkama, siis toimus sel päeval väike kollektiivne padelimäng, hea lihtne liigutamine ja rahvale veidike ühtsusevaibi juurde. Pärast oleks pidanud olema väikene tiksumine ka kontoris koos saunaskäiguga, aga see jäi ära, inimesed olid juba liialt väsinud ja puhkuseootel, et ei mingit pidu enam. 
Reede, laupäev, pühapäev möödusid väga lihtsalt, seal polnud muud, kui diivan ja WRC jälgimine, raja äärde kusjuures isegi ei soovinud minna, sest seal on massid, autosid näeb ainult hetkeks ja kui pole levi, siis ei saa ka otsepilti jälgida. Küll aga käisin elva linnakatset vaatamas, toodi ju autod koju kätte ja siis oli mugav vaatama minna, mõned sammud ju vaja vaid kodust astuda.
Ja nüüd läheb eluke veel tihedamaks ja sõituderohkemaks :D Puhkuse teine nädal ja esmaspäeva, pärast korstnapühkija külastust, panin asjad kokku ja padavai sadamass purjeka manu. Sest kuidas siis muidu, kui puhkusel isegi purjetama ei jõua. Ilmad olid ju veelgi soojemaks läinud ja enam ei kannatanud oodata. Meri oli sel korral jällegi imeline, polnud muidugi soovi kuhugi kaugele ka jõuda või meeletut pesumasinat saada :D küllap kui tuult rohkem oleks olnud, siis oleks lähimas muhumaa sadamas ikkagi ära käinud. Aga tuult polnud ja jäi see sõit ära...päevasel ajal siis merel ja õhtuks sadamasse tagasi...jõudsin veel õhtul nii teha, et sain lähedalasuvasse Matsiranda ujuma minna, vesi oli megasoe ja millimallikaid oli ka vees üsna palju näha. Muidugi inimesi oli ka seal metsa all olevatel telkimis- ja grillimisaladel meeletult. 
Ujumine tehtud, siis tagasi sadamasse ja vein ning näksid kaasa ja muulile päikeseloojangut imetlema....kui nüüd aus olla, siis ma pole vist ilusamaid loojanguid kui seal muulil, mitte kusagil näinud, täiesti ahhetamapanevad vaated. ja nii ma siis nautisin seal seda sooja õhtut ja veini :D :D 
Järgmisel päeval väga pikalt ei molutanud, tagasisõit, aga väikese vimkaga. Mõtlesin, et sõidaks vähe suurema ringiga läbi läti. Mõeldud, tehtud - ega just palju seal vaadata ei jõudnudki, kohalikus taevaskojas sai käidud, mis meie omast jääb juppmaad maha, aga vahva oli ikkagi...palju sõitmist mööda pisikesi teid ja külakesi ja loomulikult läti poest jäätise, leiva ning õlle ostmine, lihtsalt prooviks ja neis asjus ei pettunud, väga head valikud said tehtud. :) ring kujunes nii suureks, et koju tagasi jõudsin alles peale kaheksat.
Nii ja oleme nüüd jõudnud kolmapäeva juurde. tundub, et päevasel ajal ei teinud siis midagi, aga õhtuks olin saanud pääsme Kiidjärvel toimuvale Roheliste niitude etenduselt. Vend nimelt mängis seal laval taustabändis ja siis õnnestus tema kaudu pääseda etendusele. Tükk oli igavesti tore ja see kuidas näitlejad sealt Eesti Raadio kvartetti järele tegi, see ikka pani imestama. Meeletult osavad on nad ikka. Sellised ajaloolised tükid, millel veidigi ajaloo tõetera sees on mul ühed lemmikud. etendus ise lõppes suht hilja ja sealt parklast ärasaamine võttis ikka jupp aega...iseloomustamiseks, et tribüünid olid etendusel 2000 vaataja jaoks. Õnneks nad tol õhtul päris täis ei olnud. Aga koju tagasi sai ikka 12 paiku.
Neljapäev - peaaegu oleks isegi olnud plaanivaba, aga kuna ma olin mõni päev varem kurtnud Threadsis justkui selle üle, et alati ei viitsi üksi mingisugustele üritustele kohale minna, siis sinna postitse alla laekus ka pakkumine, et kuule üks AC/DC pilet on vaba, tahad tule ja lähme koos. Ehk siis ilma pikemalt mõtlemata tegin otsuse, et tühja kah, lähen käin ära ja vaatan, mida see asi endast kujutab. Tohutu rahvamassi koondumisest võis juba maantee peal aimu saada ja ega parkimiskohta otsides ka palju parem mulje ei jäänud :D Igatahes kohale me saime, isegi vaba muruplatsi, kus keegi otsa ei kukerpallitanud ja võis nautima hakata. Rahvamass oli kohal ikka tohutu, samas naljakas, et ennem sai kaaslasele öeldud, et võib vist bingot osta, kui peaks mõnd tuttavat nägema. Ja ei pidanud kaua ootama, esmalt nägin Räpina poissi Kristjan Hirmot ja siis pisut hiljem juba platsi peal olles, oli minust kümmekond meetrit eemal klassivend :D :D Kaaslasel läks vähe kehvemini, tema jooksis oma eksiga kokku ja oli pisut pahasem selle trehvamise peale :D Aga heli poolest oli see üritus üks halvemaid, mida kogenud olen, sest esimese paari looga hakkasid sellest kriiskavast helivaljusest hambad ka valutama. Kõrvatropid olid ju ununenud ja siis sai oldud loominguline ja salvakatest endale parajad tropid kõrva keeratud ja muusika nautimine läks oluliselt paremaks. Ning koju tagas kella kahe paiku.
Jeeeiiii....juba puhkuse lõpp paistab eks... no enam ei lähe kaua, juba reede. Siis käisid bändikaaslased külas, tegin neile pitsat ja sauna, nemad pakkusid lõbusat seltskonda ja kupatasin nad ka saunatamise vahepeal jõkke ujuma. Öö ise lõppes kunagi kolme paiku varavalges :D Tegelikult unustasin ka ühe asja, päeval olin käinud maal ATV järel, sest laupäeval toimus jalgrattamaraton.
Ja ega jalgrattasõidust palju ei hakkagi kirjutama, Elva kohalik maastikujalgrattamaraton, millel siis viimastel aastatel abiks olen käinud, toimus siis selgi aastal ja vedasin jalgattureid läbi liikluse ja püüdsin liiklust rahustada. 
Kuid mis pärast võistlust - hakkasin siis atv-d maale ära viima ja trehvasin võrus ühe inimesega kokku, kuna tee viib tema majast mööda. Oli siin eelmisel aastal üks hing kes kord oli ja kord ei olnud pildis ja selle aasta kevadel, siis püüdsin oma südant niivõrd paika saada, et inimene endale ligi lasta ja avasin ennast ikka korralikult ja nagu ikka siis sain teisipidi pettumuse osaliseks. Lihtsalt ühel hetkel oli ta teise inimesega koos, aga see selleks. Nägin siis teda võrus ja tegeles kolimisega, pidasin viisakalt kinni ja küsisin, et mis teoksil, siis vastas, et kolib ära Tallinnasse, ehk siis hakkab uut elu elama. See mõjus veidikene rohkem kui raskelt ja ega seda inimest vist kunagi enam ei näe... millest on üsna kahju. soovisin talle edu ja õnne ja kõike muud paremat.
Tee maalt edasi viis hargla öölaadale, selline huvitav üritus siis, mis toimub täiesti metsa all, pisikesed müügiputkad on lambikeste alla välja pandud ja kaubeldakse seal siis täiesti alternatiivsete asjadega....väga vabas vaibis ja selline hipsterlik üritus. Samas meeletu rahvas jällegi...toimusid ka mõned kontsertid, nagu näiteks Öösorri oma, mis oli küll öises metsas nii mõnus kuulamine. Koju jällegi sain kahe paiku öösel :D :D 
Mõtlesin, kas juba sai üritustega kõik, aga ei, pühapäeval oli veel vanemuise sümfooniaorkestri suvekontsert ka, millest ei tahtnud ilma jääda. 

Ja kui sa nüüd lõppu oled jõudnud, siis kuhu vahepeale see puhkamine mahtus :D :D Ega ei teagi, aga mõned molutamise momendid ikkagi olid ja mul ei ole üldse kahju, et selline puhkus sai endale tehtud. 
Aga nüüd siis vähe rahulikum, eile käisin üle hulga aja jälle terapeudi juures, lihsalt et saaks omi mõtteid natukene lahata, mis vahepeal on tarvis välja lasta. Jões ujumas, kuigi sellest suurest ringisõitmisest on mul kurguvalu - konditsioneer lihtsalt tegi aia kurgule. Aga seegi hakab nüüd mööduma. 

Vot ja nüüd siis sinu kord vastamiseks 😂😂 kui millalgi minu teksti läbi jõuad lugeda

Kiri siis kirjasõbrale, mida võivad kõik lugeda ja viimase rea juures samuti ka vastata. Endiselt lähevad kõigi inimeste elud mulle korda, ükskõik kui pahad tujud vahepeal olnud on.