Ometigi jõudis see reede kätte...polegi vist ühtegi reedet nii kaua oodanud. Lihtsalt närvid on üsna püsti aetud mõningate konkreetsete idiootide tõttu. Kui ikka seletada tüübile juba mitmendat korda, mida ta valesti teeb ja mida enda juures muuta võiks ja ta sellest aru ei saa ning midagi ette ei võta,siis kisub raskeks. Eriti veel kui minu iseloom teise tegelinski omast kardinaalselt erineb...Minu jaoks on tähtis,et ma saaks oma alluvatega normaalselt läbi ja kui tarvis,siis löön ka ise käe külge, kui mõnel mõistusest vajaka jääb, aga selle nn. vähemterava pliiatsi jaoks on igasugune läbisaamine alluvatega täiesti mõttetu, tähtis on ainult mingi ülesande täitmine, seejuures pole võimalik selline versioon, et ülesande täitmise käsus võiks teha vähimaidki muutusi...Selline pedantsus ajab mind tõsiselt närvi, kui mingi ülesande 100% lahendamine,muutub olulisemaks, kui omavaheline hea läbisaamine,mille puhul meeskond töötaks igal juhul ühtsema ja võimekamana. Igasugustesse detailidesse siin praegust laskuma ei hakka.
Aga möödunud nädal oli tõsiselt mõttetu, Harrist olen juba niipalju pealuu sisse juba endale ajanud, et rohkem palju enam ei taha, side-eeskirja umbes samapalju, või isegi rohkem ja nii ma siis tiksusin terve nädala klassis ja vahtisin enamus aega aknast välja...noja vahepeal õpetasin neid, kes natukene hätta sattusid.
Lisaks oli õhtuste aktiviteetidena meil erinevate lumehunnikute kokkukuhjamine, et nendest saaks mingeid skulptuure teha. Kas siis tõesti pole ajateenistusega muud peale hakata,kui oma vaba, või siis täiesti tööpäeva sisest aega raisata mingite lumekujude ehitamise peale...ilus võib olla küll,aga ma ei läinud sellejaoks aega teenima. Ahjaa mida veel sai tehtud, jao või mingi minimaalse meeskonna koostööharjutusena käisime kanderaamidega perimeetril, kaks ringi s.o 5.6 km niimoodi,et üks mees kanderaamil ja neli meest veavad...üks mees oli vahetuseks ka, et saaks natukene puhata. Õlad on igatahes valusad, aga tehtud sai...kuigi jaoülem oleks oma mulisemise eest lüüa jällegi saanud. ning hommikuse lumekoristuse ajal samuti, hakkas mulisema ja lõpuks leidis ennast hangest.
Vot ja nüüd ma tahangi natukene puhata sellest jamast, et järgmisel nädalal umbes sama läbi elada
A ja samal ajal kui meie kõike seda tegime, oli 2. ja 3. rühm Otepääl laskesuusatamist turvamas, absoluutselt iga päev...Väljaõpe missugune. Nii me neid sõdasid võitma hakkamegi!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar