tulin läbi päiksepaiste
otse sinu tuppa
istusid siis voodiserval
pakud mull´gi istet

aeg möödus istudes
vahel haarates ka sõnu
kuid ühel hetkel taibates
kadus kõik mõnu

kui saabus lahkumine
ei jätnud hüvasti
sest teadsin minemine
on nõnda lihtsam

läksin läbi lumesaju...