peaks ka kirjutama, oleks siis popp ja noortepärane

et noh, käisin siis täna lisaks kõigile muudele tavalisteks saanud kohtades, ka ühe tavalise koha kõrval(genialistide klubi) Eestimaa Looduse Fondi kontoris natukene tööst rääkimas ja endast ning oma metsanduslikest seisukohtadest...äraütlemata hubane olemine oli seal, ei mingit eurot, mõnus valgus, võsalõikurid kusagil nurgas teises nurgas sekretar mässamas pabrihunnikusse uppuva laua taga ja siis mina kusagil, koos vestluskaaslastega, teed joomas...
hetkel ei oska küll nagu midagi öelda, kui hästi mul läks, igatahes üritasin näidata ennast igati sobivana, seda kindlasti ma ka olen. Kõige huvitavam oli,see et minu käest ei osatud nagu eriti midagi küsidagi, rääksime siis niisama päevakajalistel teemadel:D reedel peaks siis otsuse teada saama.

Täna juhtusin koju tulles kokku naabriga, keda nägin vist isegi esimest korda...nagu ikka ütlesin tere ja läksin oma kiirel sammul edasi korterisse...mõne aja pärast vaatan orksi ja seal küsimus, kas sa oled mu naaber...eeh, väga võimalik onju, selgus et olingi.
kuid mis nagu kõige põnevam, siis ma pidin millegipärast naabrile meenutama sellist müstilist tegelast nagu on seda paanid. Igatahes väge huvitav ja tegin nüüd väikese järelepärimise viimasel ajal juba suureks sõbraks saanud wikipedasse, et kes need olevused on:

Paan (kreeka Pan) oli vanakreeka mütoloogias kitsekarjuste ning lamburite jumal, lõbus ja lärmakas metsavaim.
Tal oli palju kultuse- ja ohverdamiskohti.
Paani kujutati üsna inetuna: tal olid kitsejalad ning sageli ka kitsepea ja -sarved.
Ta uitas metsades ja mägedes ning mängis karjaseflööti süürinksit – pilliroost vilepilli.
Paan oli alatasa armunud mõnesse nümfisse, kuid ebameeldiva välimuse tõttu ta vastuarmastust ei leidnud.
Oma äkiliste ja ootamatute ilmumiste ning mitmesuguste helide tekitamisega põhjustas ta segadust, mistõttu on tema järgi nime saanud paanika.


tehke siist kirjelduse abil omad järeldused:D viimasele lausele lisaks juurde, et oskan ka oma kadumistega paanikat tekitada;)