kõndides koju

Huvitav, miks ma viitsi enam minna mõnede kooriinimestega peale poovi kuhugi pubisse edasi põksuma...
eks ma sain selle üle natukene mõelda koju jalutades.
kõige lihtlabasem põhjus on kindlasti see, et kuna ma juba terve kuu ja üks päev ei joo, siis ma lihtsalt ei viitsi sinna pubisse mahla jooma minna. Ma ei väidagi, et seal lõbus pole ja nalja ei saa,ja et sõbrad toredad pole aga nii kuradima raske on seal ennast kuidagi ärkvel hoida, ma teatavasti ei ole mingi eriline ööloom.
teine ja samas üpriski labane vabandus on see, et äkki ma tahan hommikul kooli minna, ma muidgi ei taha seda teha,aga mulle hakkab järjest rohkem tunduma,et niimoodi asi jätkuda ei saa, sest kui kooliga kõik korras pole,siis on niiehknaa enesetunne nii sitt ja seda vähem ma tahaks kuhugi õhtul tiksuma minna.Samas suht masendav on ka see,et vaatamata mitmeid kuid kestnud otsingutele,pole leidnud ma endale ideaalset tööd, mida saaks teha, sest kooli mul ju praktiliselt pole.Siit ka asjaolu, et lihtne on igal pool käia ja möllata,kui pangaarvele iga kuu tehtud töö eest kindel summa tiksub:P
Tunnen, et praegust on mul lihtsalt vaja jälle neid kaalukausse paika seadma hakata . Need oleks justkui tasakaalus, aga samas on midagi, mis need kausid uppi lööb. Mul puuduks nagu teatud kindlustunne, või siis siht mille poole liikuda...olen olemas, teen oma tavapäraseid asju, kõik on nagu olemas, aga küllaltki ükskõiksed tunduvad need tehtud asjad, kuhu need mind viivad, kasvõi see pubikülastuski, mis kasu sellele järgneb...võimalik, et ma siis kirjtan siia,et kui mõnus oli jälle koorirahvaga kusagil aega veeta, aga mida veel..eem jah.
Aga see on minu puhul nii tavaline, et mingi aja lendan ringi ja siis äkki käib mingi klõps ja olen kahe jalaga maas ja täiesti kinni, ning mitte kuhugi ei liigu.Järelikult on seda mulle vaja ja siinkohal(sellel ajal) on mulle mõttetu sisendada seda, mida ma teha ei taha.
õnneks need tujud mööduvad mõne aja jooksul ja ma hakkan normaalseks tagasi:D


kui Te nüüd viitsisite selle jura läbi lugeda,siis väärib ka äramärkimist see,et olen jõunud kahel päeval ka talvemõnusid nautida, mõned kilomeetrid suusatada, pilte teha, jalutada ja nii mitugi põnevat filmi ära vaadata.Lumi igatahes muudab meeleolu parmaks, eriti veel selline, mida alati ootad, tuisk ja suured hanged ning kus otsest põhjust väljaminekuks ei ole,aga siiski tahtmine selle lume sisse minna on.