Unarusse jääb see blogi niimoodi. Viimane postitus oli kaks nädalat tagasi...aga kuna keegi häält pole tõstnud ja midagi teada pole tahtnud saada, siis polegi midagi kirja saanud.
Eks piisavalt kiire on ka olnud ja kui pole olnud, siis on lebotamise peale aeg kulunud. Bänd käib, koor käib endiselt, aga tantsimine nüüd vist enam ei käi.
Magister on endiselt põnev. Iga päev koolist tulles ei oska muud öelda,kui et tore päev oli, aga mitte midagi aru ei saanud:D nii hull päris ei ole,aga juhtme kerib päeva lõpuks kokku küll.
Koduste töödega on veel hullem, seal peab ju ise kõik valmis nuputama...aga ka seal on abimees olemas...vanad kursavennad on tublid olnud ja kõik tarkused 1-0-1-1-1 süsteemis salvestanud ja nüüd saab neid kenasti kaeda ja uurida. Abiks materjalid on küll. Ma ei kujuta ette,kuidas nad eelmisel aastal üldse hakkama said, neil polnud eriti kusagilt sellist tarkust võtta. Igatahes veelgi põnevamaks läheb, ei saa kurta:D
Siimule ka siis palju õnne sünnipäevaks, et siis ladina keel lihtne oleks( ongi ju):D ja palju haigeid(patsiente ikka)
ja kes Martenist midagi teada tahavad, siis ta peaaegu juba liigub(kõnnib) ja siis ta oskab veel karu häält teha...asju laiali loopida,eriti cd-d ja telekapuldid. Ja ukseklaas on ka parimaks löökriistaks kujunenud. vara hommikul jonnimine on ka täiesti OK!
:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar